Uus riigihangete seadus ettevõtja pilgu läbi
Alljärgnevalt toome välja uue seadusega kaasnevad olulisemad muudatused pakkumistel osalevatele ettevõtjatele, võrreldes hetkel veel kehtiva riigihangete seadusega.Alates 01. septembrist 2017 jõustub uus, äsja riigikogus kolmanda lugemise läbinud ja 14. juunil vastu võetud riigihangete seadus. Nii nagu iga uue regulatsiooni peamine eesmärk on konkreetse valdkonna parendamine, peaks ka uus riigihangete seadus muutma riigihangete läbiviimise ja nendel osalemise paindlikumaks, lihtsamaks ja tõhusamaks.
Väheneb pakkujate poolt pakkumusega esitavate dokumentide maht Uue seadusega antakse võimalus võtta hangete läbiviimisel kasutusele hankepass, mille eesmärk on vähendada nii hankijate kui ka pakkujate halduskoormust. Hankepassi näol on tegemist ettevõtja enda ametliku kinnitusega kvalifitseerimise tingimustele vastamise ning kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Hankepassi kasutamisel ei ole ettevõtjal vaja esitada koos pakkumusega mingeid tõendeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks. Samas peab edukaks tunnistatud pakkuja olema valmis esitama vajalikud dokumendid hankija nõudmisel 5 päeva jooksul, mistõttu eduka pakkuja jaoks hankemenetluses esitatavate dokumentide tegelik maht võrreldes varasemaga ei muutu. Täpsustuvad hankelt kõrvaldamise alused Uue riigihangete seadusega rakenduvad täiesti uued pakkujate hankest kõrvaldamise võimalused. Lisaks kehtivatele hankemenetlusest kõrvaldamise alustele nagu pakkuja või pakkuja esindaja kuritegelik taust, maksuvõla esinemine, valeandmete esitamine jms (kehtiv RHS § 38), sätestatakse hankija kohustus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest, lapstööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega teostatud teo eest või kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Lisaks eeltoodule sätestatakse hankijate jaoks kauaoodatud õigus kõrvaldada hankemenetluses pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on piirata ebakvaliteetset tööd pakkuvate ja lepingut rikkunud ettevõtjate jätkuvat osalemist riigihangetel. Nimetatud kõrvaldamise aluse puhul on oluline teada, et lepingu rikkumine ei pea olema kohtuotsusega jõustunud ega tulenema lepingulisest suhtest konkreetse hankijaga, vaid hankija võib nimetatud kõrvaldamise aluse kohaldamisel tugineda ka teistele hankijatele ebakvaliteetselt täidetud lepingutele. Pakkujatele luuakse võimalus oma puuduseid heastada Vastukaaluks uutele hankest kõrvaldamise alustele on uues seaduses loodud võimalus nö eneseparendamiseks ehk heastamiseks. See meede peaks tooma hanketurule täiendavaid pakkujaid, kes kehtiva seaduse alusel tavaolukorras kuuluksid kõrvaldamisele. Heastamise regulatsiooni kohaselt on pakkujal, kellel esineb mõni hankija poolt hankes seatud kõrvaldamise alus, võimalus hankijale oma paranenud käitumist tõendada. Selleks esitab pakkuja oma pakkumuse või taotlusega tõendid selle kohta, et ta on võtnud kasutusele meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks loetakse näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Oluline on, et hankijal oleks võimalik pakkuja poolt esitatud tõendite põhjal hinnata, kas ettevõtja on kõiki asjaolusid arvesse võttes piisavalt usaldusväärne, et hankelepingut täita, ja teha seejärel otsus, kas ettevõtja hankest kõrvaldada või mitte. Kuivõrd seadus ei reguleeri täpselt, millises ulatuses heastamise meetmete rakendamine on piisav ning hankijale on antud pakkujate poolt esitatud tõendite alusel suur otsustusõigus, loob eneseparendamise regulatsioon ilmselt ainest uuteks huvitavateks õigusvaidlustusteks. Uus seadus pakub kaitset alltöövõtjatele Kindlasti rõõmustab nii mõnigi ettevõtja selle üle, et uue seaduse kohaselt on alltöövõtjale antud võimalus sekkuda hankija poolt peatöövõtjale teostatavatesse väljamaksetesse. Selline õigus on alltöövõtjal juhul, kui peatöövõtja jätab alusetult tasumata alltöövõtjate poolt teostatud tööde või teenuste eest.
Alltöövõtjal tekib uue seaduse alusel õigus nõuda hankijalt teavet selle kohta, kas peatöövõtja on alltöövõtja poolt teostatud tööde eest raha kätte saanud. Selleks peab alltöövõtja esitama hankijale tõendid allhankelepingu olemasolu, nõude suuruse ja sissenõutavuse kohta. Vastava teabenõude ning tõendid edastab hankija viivitamatult ka peatöövõtjale. Kui teabenõudest selgub, et peatöövõtja on jätnud alltöövõtjale alusetult tasu maksmata, on hankijal õigus täita oma rahaline kohustus peatöövõtjale alles siis, kui peatöövõtja on täitnud oma kohustuse alltöövõtja ees või kui hankijale on esitatud tõendid alltöövõtja nõude alusetuse kohta.
Kuigi Euroopa Liidu uus riigihangete direktiiv nägi ette võimaluse kehtestada peatöövõtja nõusolekul alltöövõtjatele otsemakse regulatsioon, siis Eestis uude riigihangete seadusesse seda võimalust sisse ei kirjutatud. Seaduse seletuskirjas põhjendatakse otsemaksete võimaluse väljajätmist uuest riigihangete seadusest asjaoluga, et samalaadne regulatsioon on juba sätestatud võlaõigusseaduses. Nimelt näeb VÕS § 80 ette võimaluse sõlmida lepinguid kolmanda isiku kasuks nii, et kolmas isik saab nõuda ka lepingu täitmist. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et kuivõrd otsemakse regulatsiooni võimaluse peab kinnitama peatöövõtja, siis eelduslikult ei lahenda nimetatud probleem alltöövõtjatele põhjendamatult tasumata jäetud olukorda.
Seega, kui hankelepingus ei ole alltöövõtjatele otsemaksete tegemist ette nähtud, siis on alltöövõtjal võimalik taotleda hankijalt peatöövõtjale väljamaksete peatamist ning end selliselt siiski peatöövõtja maksekohustuste rikkumise vastu kaitsta.
Teise ettevõtja vahenditele tuginemine ei ole enam pelgalt formaalsus
Olulise erinevusena toob uus riigihangete seadus pakkujatele kaasa kohustuse teise ettevõtja vahenditele tuginemisel tagada, et ettevõtja, kelle vahenditele pakkumuse esitamisel tuginetakse ka tegelikult vastavas osas hankelepingu täitmisel osaleb. Kui seni pidi pakkuja hankijale üksnes tõendama, et tal on võimalik teise isiku vahendeid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada, siis uue seaduse kohaselt peab ettevõtja, kelle vahenditele tugineti, ka reaalselt hankelepingu täitmisel osalema.
Samuti võib hankija nõuda ettevõtjalt, kelle majanduslikule ja finantsseisundile on pakkuja tuginenud, et pakkuja ja teine ettevõtja vastutaksid hankelepingu vastava osa täitmise eest solidaarselt. Seejuures peab hankija kontrollima hankes sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifitseerimistingimustele vastamist ka ettevõtjatel, kelle näitajatele on pakkuja hankes tuginenud. Juhul, kui selgub, et esitatud ettevõtja hankes sätestatud alustele ei vasta, on hankijal õigus nõuda 5 tööpäeva jooksul sellise ettevõtja asendamist. Kui pakkuja tähtaja jooksul ettevõtjat ei asenda, on hankija kohustatud jätma pakkuja hankes kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida hankes nõutud tingimusi iseseisvalt.
Hangetel osalemine muutub reaalseks võimaluseks ka väiksematele ettevõtjatele
Uue riigihangete seadusega sätestatakse kvalifitseerumiseks vajalikule käibenõudele maksimaalpiir, mis ei tohi ületada kahekordset hankelepingu maksumust. Nimetatud maksimaalpiiri seadmise eesmärk on lihtsustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele, takistades hankijate poolt hankes ebaproportsionaalselt kõrgete kvalifitseerimistingimuste seadmist, mida väiksemad ettevõtjad ei suuda tihtilugu täita.
Lisaks nähakse ette hankija kohustus riigihanke osadeks jagamise kohta ühe hankemenetluse raames. Kui riigihanke maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda ning ei ole ühe menetluse raames osadeks jagatud, peab hankija oma otsust riigihanget mitte osadeks jagada põhjendama.
Ärisaladuse kaitsele luuakse selgemad piirid
Täiendavalt reguleerib uus riigihangete seadus ka pakkujate kohustust märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Sealjuures on pakkujatel keelatud ärisaladusena märkida pakkumuse (osa)maksumust ja pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid näitajaid.
Kokkuvõttes saab tõdeda, et uus riigihangete seadus toob ettevõtjate jaoks kaasa mitmeid positiivseid muudatusi ning jääb üle vaid loota, et seadusandja head kavatsused ka praktikas oodatud kujul realiseeruvad. Jälgime huviga, milliseks kujuneb tegelikkus ja uue seaduse rakendamisel kujunev praktika.