Millised seadusemuudatused mõjutavad uuel aastal ettevõtjaid?
Kas teadsite, et 1. jaanuari 2017.a. seisuga kehtib Eestis 375 erinevat seadust? Uue aasta algusega on neisse vähemal või rohkemal määral sisse viidud mitmeid muudatusi, millest siinkohal toome teieni ettevõtjaid kõige otsesemalt mõjutavad uudised.
Seadusemuudatuste virrvarris orienteerumiseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kokku pannud väikese ülevaate olulisematest ettevõtjaid mõjutavatest seadusemuudatustest, mille kokkuvõtte nende lahkel loal ka oma kodulehel Teieni toome.
Majandusaasta aruannete koostamine muutub lihtsamaks Sotsiaalmaksu langetamine jääb ära Aktsiisid tõusevad Jaanuaris jõustuma pidanud 10-protsendiline alkoholiaktsiisi tõus hakkab samuti kehtima alates veebruarist. Õlleaktsiisi tõstetakse 2017. aasta juulis täiendavalt 70%. Miinimumpalk tõuseb 470 euroni Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 430 eurolt 470 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,78 eurot (2016.a. oli see 2,54 eurot). Kohustuslik üleminek e-arvetele lükkub edasi Varasemalt soovis riik kohustada ettevõtjaid uuest aastast esitama avalikule sektorile arveid vaid e-arvetena (masinloetav arve, mitte PDF-arve). Riik lükkas selle kohutuse jõustumise viimasel hetkel teadmata ajaks edasi, sest turg ei olnud muudatuseks veel valmis. See tähendab, et 2017.a. on ettevõtjatel lubatud avalikule sektorile esitada endiselt nii paber- kui PDF-arveid. Raamatupidamise seaduse kohaselt peab avalik sektor olema valmis e-arveid vastu võtma 1. märtsist 2017. Lisaks sätestatakse seadusega avalikule sektorile saadetavate e-arvete nõuded, millega e-arved peavad kooskõlas olema alates 1. juulist.
Välismaalaste Eestis töötamise piirangud lihtsustuvad
Jaanuari keskpaigas jõustuvad mitmed olulised välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustatakse kolmandatest riikides pärit kodanike Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist. Näiteks kaob alates 17. jaanuarist nõue maksta välismaalasest töötajale 1,24-kordset Eesti keskmist palka. See asendub Eesti keskmise palga maksmise kohustusega. Suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on teinud Eestisse vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu, võimaldatakse 18. jaanuarist taotleda elamisluba lihtsustatud korras ning suurinvestorid vabastatakse sisserände piirarvu alt. Lisaks ei lähe sisserände piirarvu alla edaspidi ka need välismaalased, kes töötavad Eestis IKT-valdkonnas või iduettevõtetes. 18. jaanuarist kaob välismaalastel kohustus registreerida pikem kui 183-päevane Eestist eemalviibimine politsei- ja piirivalveametis. Lisaks antakse välismaalastele õigus senise 180 päeva asemel töötada Eestis lühiajaliselt ilma elamisloata kuni 270 päeva aastas. Oluliselt laienevad ka hooajatöö tegevusalad. Kui seni piirdus hooajatöö vaid põllumajanduse valdkonnaga, siis jaanuari keskpaigast lisanduvad sellesse loetellu ka majutuse, toitlustamise, toiduainete tootmisega ning metsandusega seonduvad tööd.
Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitis teise ja kolmanda haiguspäeva eest
Uuest aastast on tööandjatel võimalus maksta töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest kuni 100 protsenti töötaja keskmisest palgast. See tähendab, et tööandja saab ise otsustada, kas ja kui palju maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. Tööandjatel jääb alles kohustus maksta haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest palgast.
Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses
Tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas). Maksuvaba tulu piirmäär tõstetakse 6000 euroni aastas ehk 500 euroni kuus alates 2018. aastast. Eluasemelaenu intresse võib uuest aastast maksustavast tulust maha arvata üksnes 300 euro ulatuses.
Majutusteenuste käibemaksumäära tõus jääb ära
Uueks aastaks planeeritud majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 14 protsendile jääb ära. Riigikogu võttis sellise otsuse vastu 19. detsembril ning see jõuab lähipäevadel ka käibemaksuseadusesse. See tähendab, et uuel aastal säilib majutusteenuse maksustamisel vähendatud käibemaksumäär 9%. Muudatuse tulemusena jääb ära turismisektori ja selle külastajate maksukoormuse kasv ca 11 miljoni euro võrra aastas.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 141,9 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2017. aastast 430 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 141,9 eurot kuus.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uudise terviktekst on kättesaadav siin