Kes on sinu juhitud ettevõttes tegelik kasusaaja?
“Kes on minu juhitud ettevõttes tegelik kasusaaja?” See on küsimus, mida peavad alates 01. septembrist endalt küsima kõik äriühingute, aga ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste juhid.
Nimelt jõustuvad 01.09.2018. a rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (RahaPTS) sätted, mis näevad ette kohustuse esitada äriregistrile andmed eraõigusliku juriidilise isiku tegelike kasusaajate kohta[1].
Juba registreeritud juriidilistele isikutele annab seadus andmete äriregistrile esitamiseks aega küll kuni 31. oktoobrini 2018, kuid keerulisemate omandisuhetega või välisosalusega ettevõtete puhul võib olla tegelike kasusaajate tuvastamine küllaltki keeruline ja aeganõudev tegevus. Seetõttu on mõistlik ennast teemaga kurssi viia ning mitte jätta andmete kogumist ja esitamist viimasele minutile.
Kes on tegelik kasusaaja?
Tegeliku kasusaaja mõiste sisustab RahaPTS § 9, mille kohaselt loetakse tegelikuks kasusaajaks füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil.
Tegelikuks kasusaajaks saab olla otsese või kaudse kontrolli teostamisega. Otsese kontrolliga on tegemist, kui füüsilisel isikul on äriühingus üle 25% osalus. Kaudse kontrolliga on tegemist, kui äriühingus omab üle 25% protsendi suurust osalust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.
Põhimõtteliselt on võimalik ka olukord, kus mitte ühelgi füüsilisel isikul ei ole ettevõttes üle 25% suurust osalust. Näiteks võib olla tegemist osaühinguga, kus on võrdsete osalustega 4 osanikku, kellele kõigile kuulub 25% suurune osalus ja sellele vastav hääleõigus. Seega RahaPTS-i tähenduses ei teosta neist keegi osaühingu üle kontrolli ning sellisel juriidilisel isikul tegelik kasusaaja puudub.
Kellele ja mille jaoks?
Tegelike kasusaajate andmed hakkavad olema äriregistris avalikult kättesaadavad, aga ilmselt ka muudest andmekogudest, mis tegelevad ettevõtetega seotud info müügiga.
Seega saavad tegelike kasusaajate kohta äriregistrisse kantud andmeid kasutada kõik isikud, kellele see võib oluline olla. Lisaks õiguskaitseorganitele (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet) pakub tegeliku kasusaaja isik huvi kindlasti neile, kes teostavad taustakontrolli oma olemasolevate või tulevaste tehingupartnerite suhtes.
Eriti oluline on tegelike kasusaajate info neile, kes on RahaPTS-i järgi kohustatud isikuteks (sh näiteks pangad ja finantseerimisasutused, raamatupidamisettevõtted, audiitorid, notarid, kinnisvaramaaklerid, samuti kauplejad, kes maksavad või võtavad vastu üle 10 000 euro vääringus sularaha makse) ning kelle jaoks tehingus osaleva juriidilise isiku tegelike kasusaajate tuvastamine on seadusest tulenev juriidiline hoolsuskohustus.
Kuigi ka täna pakuvad mitmed infosüsteemid võimalust tuvastada äriühingute ja füüsiliste isikute vahelisi seoseid, võib lõpliku kontrolli teostajani jõudmine olla hetkel siiski üsna keerukas protsess, mille läbimiseks sageli aega või tahtmist napib. Tegelike kasusaajate kohta konkreetse info avalikustamine peaks tegelike kontrolli teostajate tuvastamist seega oluliselt lihtsustama ja aitama hinnata tehingu vastaspoole usaldusväärsust tõepärasemalt.
Kohustatud isikud ning riigiasutused ja kohtud saavad infot äriregistrist tasuta, teistele isikutele nähakse ette teenustasu (päringu hinnaks on kehtestatud 1 euro).
Samas ei saa jätta mainimata, et tegeliku kasusaaja kohta avaldatavate andmete õigsus sõltub täiel määral sellest, kui õiguskuulekad on andmeid äriregistrile esitav juhatuse liige ning osanikud, kellelt saadavale teabele juhatuse liige andmete esitamisel tugineb. Valeandmete esitamise eest on ette nähtud küll rahatrahvid (trahv juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, füüsilisele isikule 1200 eurot), kuid muud garantiid äriregistrist nähtuvate tegelike kasusaajate andmete õigsuse osas tegelikult puuduvad.
Seega võib teatud juhtudel olla siiski mõistlik äriseosed täiendavalt üle kontrollida (nt olulisemate tehingute puhul partneri taustakontrolli teostades või kui läbirääkimiste käigus tekib kahtlus, et tegelikku kontrolli tehingu üle teostab keegi teine).
Kuidas peaks juhatuse liige tegelikke kasusaajaid kindlaks tegema?
Teavet tegelike kasusaajate, omandiõiguse ja kontrolli teostamise viiside (otsene või kaudne) kohta peavad seaduse kohaselt juhatusele andma juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed.
Seega, kui juhatuse liige ei ole juhtumisi ise ainus tegelik kasusaaja, siis tuleks tal pöörduda oma juhitava ettevõtte osanike või aktsionäride poole ning määrata neile mõistlik tähtaeg vajalike andmete esitamiseks (pidades silmas juhatuse liikme kohustust esitada andmed äriregistrile hiljemalt 31. oktoobriks 2018).
Välja tuleb selgitada tegeliku kasusaaja nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik, aga samuti kontrolli teostamise viis.
Kui juhatuse liikmele on kättesaadavad ka muud allikad tegelike kasusaajate kohta andmete kogumiseks ja kontrollimiseks, siis tuleks neid kasutada (nt äriseoste tuvastamine äriregistrist, Euroopa äriregistri või muude usaldusväärsete inforegistrite abil jne). Oma kohustuse täitmise tõendamiseks on juhatuse liikmel mõistlik tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tehtud toimingud fikseerida ning säilitada.
Lihtsamalt saavad läbi mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes võivad tegelike kasusaajatena (ehk nende tegevust kontrollivate isikutena) esitada registripidajale ka juhatuse liikme andmed.
Samas on ka äriühingute puhul lubatav käsitleda tegeliku kasusaajana kõrgema juhtorgani liiget, kui pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendumist ei ole tegeliku kasusaaja isikut võimalik kindlaks teha või kui on kahtlus, kas kindlaks tehtud isik on tegelik kasusaaja.
Kuidas tegeliku kasusaaja andmeid registrile esitada?
Tegeliku kasusaaja andmete esitamine äriregistrile toimub elektrooniliselt ettevõtjaportaalis, milleks vajalik funktsionaalsus saab kasutajatele kättesaadavaks alates septembrist, mil vastavad seadusesätted jõustuvad.
Uued loodavad juriidilised isikud peavad tegeliku kasusaaja andmed esitama koos juriidilise isiku registrisse kandmise avaldusega, olemasolevad juriidilised isikud aga hiljemalt 31. oktoobriks. Edaspidi tuleb registrisse kanda ka tegeliku kasusaaja andmete muudatused, milleks on aega 30 päeva arvates hetkest, mil juhatuse liige vastavatest muudatustest teada sai. Majandusaasta aruande registrile esitamisel tuleb juhatuse liikmel igal aastal kinnitada ka seda, et andmed tegelike kasusaajate kohta ei ole muutunud.