Töövõtuleping ja tasu sissenõutavus

Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja poolt esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud.

 

Tellija ei maksa tehtud töö eest tasu välja – mida teha?

Praktikas on sagedased töövõtulepingutest tulenevad vaidlused, kus tellija keeldub lepingujärgseid töid vastu võtmast või töövõtja poolt esitatud arveid aktsepteerimast, kuigi töövõtja hinnangul on kõik lepingujärgsed tööd teostatud. Sellises olukorras on töövõtjal oluline teada oma õigusi, et vajadusel nende eest seista. Väga mitmed nimetatud vaidlustest jõuavad ka kohtusse ning hiljutises Riigikohtu otsuses nr 2-16-5851 lahendas Riigikohus tasunõude sissenõutavuse küsimust, mistõttu otsustasime anda nimetatud otsuse pinnalt kõnealuses küsimuses mõningad juhtnöörid.

Milles leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku?

Igasuguse vaidluse korral on oluline üle vaadata, milles leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel.

Kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud, siis lähtutakse tasunõude küsimuses võlaõigusseaduses sätestatud üldreeglist, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sellises olukorras peab töövõtja suutma tõendada töö valmimise fakti ning töö valmimise hetkest tekib töövõtjal ka õigus nõuda kokkulepitud tasu.

Kui aga pooled on leppinud kokku töö vastuvõtmises, tuleb tuvastada, kas täidetud on kõik tasu sissenõutavaks muutumise eeldused, sh kas tellija on töö vastu võtnud või juhul, kui tellija keeldub alusetult töid vastu võtmast, kas töö vastuvõtmine on esinevatel tingimustel tavapärane, mille tõttu tuleb töö lugeda vastu võetuks. Eelnimetatud juhtudel tekib töövõtjal õigus nõuda tasu töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise hetkest.

Millal on töö valmis ja tellijal kohustus töö vastu võtta?

Kui töö on valmis, on tellija kohustatud töö vastu võtma. Valminuks loetakse töö üldjuhul siis, kui töövõtja poolt on teostatud kõik vajalikud tööd ning saavutatud lepinguga seatud tulemus.

Samas ei ole lepinguga seatud tulemuse saavutamine alati peamine, kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et töö võib olla valmis ka siis, kui lepingujärgsed tööd on teostatud, kuid tulemus ei vasta lepingu tingimustele. Nimelt on Riigikohtu hinnangul hea usu mõttega vastuolus olukord, kus töö vastuvõtmisest keeldutakse üksnes ebaoluliste puuduste esinemisel. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Seega tuleb Riigikohtu hinnangul eristada kohustuse mittetäitmist ja kohustuste mittekohast täitmist.

Millal saab lugeda töö vastuvõetuks?

Kui tellija keeldub alusetult valmis tööd vastu võtmast, võib lugeda töö vastuvõetuks, kui tellijale on antud töö vastuvõtmiseks mõistlik tähtaeg. Riigikohtu hiljutise lahendi kohaselt võib töö vastuvõetuks lugemisel omada tähtsust ka see, kas ja millal on töö lõpptellija poolt vastu võetud (nt olukorras, kus peatöövõtja viivitab töö vastuvõtmisega alltöövõtjalt, kuid lõpptellija on peatöövõtjalt töö vastu võtnud).

Tuleb aga silmas pidada, et isegi siis, kui tasunõue on eelkirjeldatud reeglite kohaselt muutunud sissenõutavaks, jääb tellijale alles õigus kasutada seaduses kohustuste rikkumise puhuks ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Näiteks, kuigi tellija võib olla kohustatud ebaoluliste puudustega töö vastu võtma, võib ta keelduda kuni puuduste kõrvaldamiseni töövõtjale tasu maksmisest ulatuses, mis võib kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks.

Juhul, kui teil tekkis postitusega seoses küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust:

info@ejlegal.ee, tel 5690 0487

 

Your browser is out of date. It has security vulnerabilities and may not display all features on this site and other sites.

Please update your browser using one of modern browsers (Google Chrome, Opera, Firefox, IE 10).

X