Kas maaomanikul on õigus piirata võõra viibimist oma maatükil?
Ajaleht „Tartu Ekspress“ palus meil selgitada maaomanike õiguslikku olukorda pärast 01.08.2014.a., mil jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS).
Avaldame siinkohal meie poolt ajalehele antud kommentaari täismahus versiooni.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse jõustumisel muutusid kehtetuks asjaõigusseaduse sätted, mis reguleerisid igaühe õigusi ning omaniku talumiskohustusi seoses võõra maatüki, metsa, veekogude ja kallaste kasutamisega. Kehtetuks tunnistatud regulatsiooni asendabki nüüd KeÜS. Olulisima muudatusena kaotati päikeseloojangust ja -tõusust sõltunud piirang võõral maatükil viibimiseks. Enam ei ole võõral maatükil viibimise õigus piiratud pimeduse saabumisega, vaid sõltub maatüki omaniku nõusolekust, mida seaduse kohaselt eeldatakse. Ajalehe artiklis kirjeldatud juhtumid ilmestavad selgelt, et maaomanikud ei tunne uuest seadusest neile tulenevaid õigusi. Ajakirjandusest on jäänud ehk tõesti mulje, et alates 01. augustist võivad võõrad isikud piiramatult eramaal viibida ning seal omal äranägemisel vabalt toimetada. Päris nii see siiski ei ole. Tegelikkuses sätestab seadus, et teise isiku omandis oleval maatükil võib viibida üksnes omaniku nõusolekul (§ 32 lg 1). Lisaks sätestatakse maatükil viibija kohustused arvestada maatüki omaniku huvidega, vältida tema omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist ning järgida maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid. Maaomanike jaoks on oluline teada, et nõusoleku puudumisest tuleb looduses liikujatele ja seal viibijatele selgelt märku anda. Levinud on eksiarvamus, et maatükk tuleb sel otstarbel kindlasti aiaga piirata või paigaldada eramaad tähistavad sildid. Tegelikkuses on seadus oluliselt paindlikum ning maatüki omanik võib oma tahet väljendada ka näiteks suuliselt. Seega siltide või piirete puudumine ei anna võõrale mingit õigust eirata omaniku poolt suuliselt antud korraldust maatükilt lahkuda. Kui omanik ei suuda oma sõna ise maksma panna, siis on tal täielik õigus kutsuda appi politsei. „Igameheõigused“ – mis muutus?
Maaomanikud ei tunne oma õigusi
Kuidas maatükil viibimise piirangutest märku anda?
„Igamehe“ piiramatu õigus kasutada avalikke veekogusid
Looduse sõprade rahustuseks tuleb siiski märkida, et teatud õigusi ei saa piirata ka maatüki omanik.
Seadus tagab igaühele õiguse kasutada avalikuks kasutamiseks määratud veekogusid (supelda, teha veesporti, veel ja jääl liikuda ja kalapüüginõudeid järgides kala püüda).
Samuti sätestab seadus igaühe õiguse kasutada kallasrada (so avalikult kasutatava veekogu äärne ala, mis laevatatava veekogu puhul on 10 m ja teistel veekogudel 4 m veepiirist).
Samas tuleb silmas pidada, et näiteks purre, sild ega ka muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Loa puudumine tuleb taaskord tähistada siltidega või siis anda sellest isikule teada suusõnaliselt.
Lisaks tasuks kontrollida, kas tegemist on üldse avalikult kasutamiseks määratud veekoguga. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kui veekogu avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ei kuulu, siis ei pea omanik veekogu ega selle kallasraja kasutust lubama, ning võib taas püsti panna vastava märgistuse või teavitada isikuid oma soovist suuliselt.
Samas peab võõral maatükil viibija alati, sealhulgas ka avalikult kasutatava veekogu ja selle kallasraja kasutamisel, arvestama maatüki omaniku huvidega, mitte kahjustama tema omandit ja kodurahu. Korrarikkujate lahkumist on maatüki omanikul alati õigus nõuda.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et igaühe õigusi seoses võõra maatüki kasutamisega on varasemaga võrreldes isegi rohkem piiratud, maatükil viibija kohustused on selgemini reguleeritud ja maaomaniku õigused kokkuvõttes paremini kaitstud.
Tartu Ekspress’i artikkel on kättesaadav siit.